30.10, pühapäev

30.10, esmaspäev

Nagu juba tavaks saanud, algas ka too hommik väga kiirelt. Kella 7-st läks valgeks ja pea kohe pärast seda algas sadu. Enne suurt sadu oli mõistlik oma asjad pakitult autosse saada, nii me siis jälle rabelesime. Võtsime suuna Palenque peale. Sõitsime hea mitu tundi. Jõudsime näha ka kohalikke külasid. Majad olid enamasti pool-lagunenud või pigem nagu pooleliolevad, aga sees elati, üliväiksed. Ühe ukse ja aknaga. Vaatamata tuntavale vaesusele rippus väga paljude majade küljes satelliit-TV taldrik. Nägime ka mõnda ehtsat kauboid hobuse seljas lehmi ajamas.

Olime jõudnud Palenque püramiidi varemete juurde. Varemete sissekäik algas ehtsa vihmametsaga. Minu tähelepanu köitsid jälle supervanadena tunduvad „jalgadega puud.“ Suured lainelised tüved, ülilahedad jämedad maapinnal ringiroomavad juurikad.

Palenque varemed asusid looduse keskel, igal pool laius ümberringi lopsakas vihmamets. Hästi maaliline vaatepilt.

Enamasti sai igale poole ronida, köitega ei olnud midagi piiratud.  Kuna olime selleks ajaks näinud piisavat hulka varemeid, oli tekkinud väike küllastumus. Istusime Annega ja ajasime niisama juttu.

Veidi infi Palenque varemete kohta Rännumehe blogist: Palenque linna algus ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et esimeseks valitsejaks K’uk Balam (Ketsal Jaaguar), kelle valitsemisperiood algas 431 m.a.j ning kestis ainult neli aastat. Ketsal muide on püha lind. Enamus kuulsamatest ehitistest dateeritakse 7. saj algusesse. Kõige kuulsamaks kuningaks oli K’inich Janaab Pakal’ (Pakal Suur), kes valitses 615-683. Linna nimi oli toona Lakam Ha (Suur Vesi) tänu mitmetele allikatele ja jugadele, mida selle territooriumilt leida võib. Maiade riiki, mille pealinn Palenque oli, kutsuti B’aakaliks (Luu). Pakali valitsemise ajal linn õitses ja kasvas, jättes varju isegi kuulsa Tikali (jääb tänase Guatemala territooriumile). Varsti pärast tema surma aga algas allakäik – 8.-l sajandil satuti konflikti enamuse naaberriikidega ning pärast aastat 800 enam linna uusi ehitisi ei tekkinud. Põllumehed elasid regioonis veel veidi aega, hispaanlaste saabumisel aastal 1520 oli piirkond praktiliselt maha jäetud.

Uurisime veidi ka müügikohti, ostsin Elisale kõrvarõngad ja rahakoti. Ühel laual jäin üksisilmi vaatama maalitud nahast seinapilti, maiade püramiidi ja kalendriga. See oleks nagu öelnud mulle, et siin ma olen, just sinu jaoks. Tingisin selle alla väga väikse summa peale, ja kaupmees oligi nõus mulle selle hinna eest müüma. Pärast tundsin ennast väga halvasti tolle tingimise pärast. Ma oleksin ju suutnud ka rohkem maksta, milleks mulle seda tingimist vaja oli. Aga otsustasin tollele tundmatule kunstnikule saata oma meditatsioonides valgust ja edu. Selline tasumisvõimalus siis tagantjärele.

Ööbimispaigaks valisime nii mõneski reisikirjas äramärgitud El Panchan’i cabanad. Need olid veidi enne varemeid erinevate baaride ja cabanatega kompleks. Võtsime neljakesi 4 voodiga majakese. Akende ees olid võrgud, katus oli korralik, dušš oli vastu ootusi isegi sooja veega. Ühesõnaga, väga luks elamine jälle meenutades paari eelnevat. Sain ära pesta lõpuks oma koobastes roomamisel äramääritud riided. Kuivatamisega oli muidugi probleeme, sest olime ju vihmametsas ja see ongi nii niiske.

Selline, uksega vasakul, nägi välja meie cabana.

Magamajäämisega oli suht probleeme, sest ümberringi käis pidu. Siiski, arvatavalt kella 4 paiku öösel uinusin.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s