31.10, esmaspäev

31.10, esmaspäev

Magasin enda arvates küll väga halvasti, kuid sellest hoolimata ei kuulnud möiraahve. Need olid hommikupoole ööd meie akna taga suht valjuhäälselt lärmanud. Hommikust sõime samas baaris kus õhtustki. Eelmisel õhtul olime plaaninud jääda Palenquesse veel üheks ööks. Olime oma toa eest äragi maksnud. Nüüd aga selgus, et hakkame ikkagi liikuma San Cristobali poole. Käisime oma raha tagasi küsimas. Tütarlaps, kes eelnevalt oli rääkinud üsna talutavat inglise keelt, kuuldes, et me tahame raha temalt, läks väga sujuvalt üle hispaania keelele. Me ei saanud sellest kohe mitte sõnakestki aru. Õnneks oli läheduses keegi, kes jutu inglise keelde tõlkis. Lugu oli siis järgmine: peremees oli eile õhtul kogu raha kaasa võtnud ja temal ei ole meile mitte midagi anda. Tegime lõpuks diili, et ta annab meile kaasa paberi, kus kirjas, et me oleme ühe ööbimise eest ära maksnud. Juhul kui me sel sajandil (soovitavalt küll lähinädalatel) peaksime nende cabanat külastama, saame selle paberi ettenäitamisel tasuta toa. Siit moraal, et ei tasu kunagi asju ette maksta 🙂

Eile pestud riided olid umbes sama märjad kui pärast pesu. Ainus variant neid kuivatada oli need selga panna. Seda ma ka tegin. Hakkasime sõitma San Cristobali poole. Maastik läks aina mägisemaks, vahepeal sõitsime 20-30km/tunnis. Püssimehed peatasid meid ainult ühel korral. Juttude järgi olime jõudnud suht ohtlikku alasse a la kohalikud mässajad jm tüübid, kes valgeid just ei armasta. Nägime küll palju sõjaväe autosid ja patrulle, kuid meid rohkem ei peatatud.

Jõudsime koskede kaskaadile Aqua Azul´i. See oli ülivõimas veemöllu vaatepilt. Seisin kõige suurema kose juures ja lasin kose energial endasse voolata. Tundsin ennast võimsa ja vägevana, tundes kõikide võimaluste olemasolu. Hiljem jalutasime mööda alleesid, nägime ka indiaaniperekondi lastega.

Õhtuks jõudsime San Cristobali. Vihmametsa enam ei olnud, samuti mitte Yukatani tasaseid maastikke. Olime jõudnud mägedesse, 2200m ülevalpool merepiiri. Temperatuurgi oli muutunud tunduvalt jahedamaks. Nägime möödasõites teeäärtes ka korralikult laotud puuriitasid. Ju seal kandis on talv siiski nii külm, et tuleb kütta.

Ööbimispaigaks võtsime toad hotelli Plaza Molina. Õhtul 6 paiku oli väljas 10-11C sooja, suht külm võrreldes eelmise päeva vihmametsa 28C kraadiga. Käisime linnas kolamas ja süüa otsimas. Nautisin täiega oma vigases hispaania keeles lobisemist. Ühes söögikohas vahendasin toiduinfi ja –hindasid osale rahvale meie grupist. Nagu pärast selgus, siis ikkagi valesti. Õnneks keegi ei protestinud. Ma ise ei söönudki. Mul peaaegu polnudki kõht tühi selle reisi jooksul. Kas oli energiat ümberringi nii palju, et ma ei vajanudki toitu, või veel mingid muud nüansid.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s