1.11, teisipäev

1.11, teisipäev

Mehhikos oli Surnute päev – Dias de las Muertos. Ärkasime hotellis Plaza Molina ja mõtlesime teha linnas väike tiir – süüa ja niisama ringi vaadata. Meil oli ärasõiduni piisavalt aega, 1,5 tundi. Väiksest tiirust sai päris suur tiir. Eksisime linna peal totaalselt ära. Mitte keegi, kellelt küsisime, ei olnud kuulnudki meie hotellist. Ja ometi pidi see asuma vähem kui paari km raadiuses, kaugemale me ei saanud ju ometi minna poole tunni jooksul??? Võtsime takso, et see ometi oskab meid ju kohale viia. Kohalik kutt sõidutas meid tubli 15 minutit, siis pidas auto kinni ja palus meil väljuda – ka tema ei teadnud, kuhu me minna võiksime. Ei võtnud selle sõidutamise eest isegi raha mitte, ütle veel, et kõik mehhiklased on ainult omakasu peal väljas.

Kõndisime mööda väga mustast ja räpasest turust. Kogu maa oli kaetud mädanevate puuviljade, äraõitsenud lillede ja muu säärase prahiga. Hakkas suht kõhe, et kuhu me ometi oleme sattunud. Tänavad olid kõik hästi kitsad, majad enamuses ühekordsed. Hakkas silma, et väga väike ja lagunenud ehk vaene maja seisis kõrvuti luksusliku, nikerdatud raudaia taha peituva eramuga. Mehhikos ei ole vaeste ja rikaste kvartaleid, kõik elavad üksteise kõrval. Majad olid reeglina hästi värvikad. Ukse jm silte ei kasutata, kogu inf oli võõbatud suure kirjana maja seintele. Väga praktiline ju – pole vaja varuda mingit lisatahvlit sildi jaoks, kiri on kõigile kaugele nähtav ja kui info peaks muutuma, saab alati uuesti üle värvida.

Lõpuks nägime eemal suurt katedraali. Seal oskas üks oma tuuri reklaamiv muhe mees meid juhatada läheduses asuvasse turismiinfo-punkti. Meie hotell oligi tõeliselt tundmatu. Infopunkti tegelane sai tolle asukoha teada alles hotelli nime Googlesse toksides. Lõpuks võtsime uue takso, tolle juht uuris päris pikalt infopunktist antud märgistatud linnakaarti ja sõidutas meid kümnekonna minutiga meie peatuskohta. Lõpp hea, kõik hea. Teised olid juba ennast autodesse seadnud, tegime seda samuti. Hommikusöök jäi lihtsalt vahele 🙂

Sõitsime Sumidero kanjonisse. Sumidero kanjon asub Tuxtla Gutierrez läheduses Chiapase maakonnas. Veidi tsiteeringut jälle Rännumehelt: Tuxtla Gutierrez on Chiapase osariigi pealinn ning seal on natuke rohkem elanikke kui Tallinnas. Chiapas piirneb kagust Guatemalaga ning edelast Vaikse Ookeaniga. Siin on Lõuna-Mehhiko mägiseim ala. Tänu asukohale ja geograafilistele iseärasustele on siin ka üks ohtlikumaid piirkondi riigis – narkoäri, zapatistid ja muu rahvas. Tuxtla keskmise turisti peatuskohaks ei kvalifitseeru (seda kinnitas valgete inimeste vähesus tänavail). Tuxtla Gutierreze nimi on segu vanast ja uuest kultuurist (nagu paljud asjad sellest kirevas riigis). Tuxtla tuleb nahuatli keelsest sõnast Tochtlan, mis tähendab “jänesterohket kohta”. See oli ka vana pärismaalaste asula nimi. Gutierrez lisati paarsada aastat hiljem ühe senjoor Gutierreze auks, kes kaitses vapralt föderaalse Mehhiko riigi teket.

Kanjonisse läksime mootorpaadiga. Paati juhtis kohalik, kes rääkis suht kiirelt hispaania keelt. Eks midagi sai ikka aru ka 🙂 Kanjoni kujutis on Chiapase maakonna sümboliks ja on märgitud ka nende vapil. Kanjoni kõige kõrgem kaljusein on 1000m kõrge, allpool veepiiri on veelgi sügavamal.

Jõematkal nägime elusaid päikese käes peesitavaid krokodille (ujumine on kanjonis keelatud!), igatsugu veelinde, erinevaid koski. Vetikad ja muud taimed moodustasid imelisi kujundeid kaljuseintel.

Kanjonisse tehakse igapäevaselt palju väljasõite ja nii mõnigi turist ei olnud käitunud kõige meeldivamalt. Suured prahi- ja plastpudelite hunnikud vedelesid vees. Ma tõesti ei saa aru inimestest, kes säärast imeilusat vaatepilti jälgides tagaselja oma prahi vette loobivad 😦

Sõitsime mööda ka kohalikust hüdroelektrijaamast, kus elas lademetes pelikane. Tagasiteel tahtsime minna ka vaateplatvormile, et kanjonit ülevalt poolt kaeda, aga see oli kahjuks suletud. Sõitsime siis autodega tagasi San Cristobali.

Ralf tegi hotellis hästi laheda meditatsiooni. Tunne, kuidas nii kodune Eestimaa kui Mehhiko mõlemad mulle armastust ja valgust saadavad, oli võimas.

Sööma läksime kohalikku Mercado Municipal-i. Kuna mina liha ei söö, siis oli mul alati söögikohas esimeseks küsimuseks: “Que hay sin carne?“ Eesti keeles tähendab see siis: „Mis teil on pakkuda ilma lihata?“ Turul oli palju noori tütarlapsi ja nad kõik vaatasid mulle imelikult otsa ning ütlesid: „No sin  carne“. Tundus, et see rahvas on küll vaene, aga liha on peamine toiduaine. Lõpuks tuli kusagilt välja hästi laheda olemisega vanem proua, kes kutsus meid enda juurde ja lubas ilma lihata süüa valmistada. Nii oligi, saime suure omleti, juurde tomatit, varssellerit, sibulat, porgandit ja kurki. Ja suured klaasid imemaitsvat äsjapressitud mahla võlus ta ka meile nurga tagant välja 🙂 Kogu söök maksis 37$. Super, super, super.

Edasi liikusime käsitööturu poole. Peale pikka otsimist ja mitmeid küsimisi leidsime turu hommikuse katedraali lähedalt. Tegin seal nii mõnedki sisseostud 🙂

Õhtul jäime linna peale lonkima, kuigi oli juba täitsa pime. Ühe restorani II korrusel mängis mõnus muusika ja läksime seda kaema. Tellisime hot choclate, mis oli väga jubeda maitsega. Aga musa ja mängivad mehed olid väga cool, nii et jätsime joogi kallal norimise. Bändi vaheajal ründasid meid kõiksugu kaupadega indiaanlastehordid. Ühel tüdrukul oli nii kurb nägu, kui ma talle järjekindlalt ütlesin, et ma ikka ei osta ta sinist salli. Lõpuks andsin alla ja ostsin tolle salli alghinna eest, mis nagunii oli imeväike. Ju ikka mõnel meie tüdrukul ära kulub.

Tagasiteel hotelli põikasime läbi ühest kondiitriärist ja ostsime saiakesi. Kuna oli too Surnute päev, kubises õhtune (või öine) linn luukerega kostüümis tegelastest. Enamasti olid need alla 10-aastased poisid või tüdrukud. Oli midagi Halloweeni ja mardipäeva vahepealset.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s