4.11, reede

Oli viimane hommik vihmametsas. Sõime ja jätsime El Panchan’i cabanatega hüvasti. Hakkasime tagasi sõitma, püüdes leida rannaäärseid peatuskohti, kus päikest võtta ja ujuda. Peale lõunat jõudsimegi suurte lainetega ookeani äärde. Ilm oli ilus, päike säras keset taevast ja ookean rullus mõnusalt suurte valgete lainetena. Patt oleks olnud säärasel päeval oma keha riietega ahistada. Seega läksin teistest mõnesajad meetrid eemale ja nautisin nii päikest, liiva kui vett pealaest jalatallani paljajalu 🙂 Rannaäär oli täis fantastilisi teokarpe ja lihvitud kive, üks kaunim kui teine. Korjasin ka neid terve posu, mõeldes kojuviimisele ja sõpradele jagamisele. Õhtuseks peatuspaigaks valisime mahajäetud villa ümbruse. Olin enne tellinud Universumilt, et tahan palme ööbimiskohta. Ja loomulikult saingi need, me saame kõik, mida küsime. Aga kuna ma ei olnud väga täpsustanud, mida ma neist palmidest tahan, siis olid need võimalikust magamiskohast eemal suure rohu sees. Tellides tuleb alati väga täpne olla 🙂 Harutasime oma magamiskotid ja –matid lahti ning varsti juba magasimegi. Mul oli tekkinud vastik köha, nii et veetsin öö köhatablette neelates. Hommiku poole ööd ilmusid kohale ka sääsed.