5.11, laupäev

Ärgates avastasime, et kõik on väga, väga niiske, tegelikult lausa märg. Otsustasime, et kuivatame kohe saabuva päikese käes on asju ja naudime antud randa veel veidi aega. Käisime kohe peale ärkamist ujumas. Vesi oli ülisoe ja laineid ei olnudki. Põhi oli suht savine ja vetikaline, ei olnud selline ilus eresinine vesi nagu Kariibi meres, pigem hall ja sogane. Mõnus oli sellegipoolest.

Sain jälle ühe mõnusa õppetunni. Krista oli eelmisel päeval leidnud väga laheda ja suure teokarbi. Mina rääkisin Universumiga, et palun, ma tahan ka sellist, palun mulle ka säärane. Hommikul niisama vee ääres uidates leidsin lausa 3 säärast karpi. Universum, lahe sell, ei väsi mulle kinnitamast, kui külluslik on Maailm ja kõike meie kõigi jaoks on lademetes. Samas, ma olin otsustanud, et ei vea neid karpe ikka endaga kaasas, tegelikult ei ole ma ju mingite nipsasjade korjaja. Tajusin Universumit itsitamas: Jajaa, Anneli, saad kõik, mida ainult küsid. Milleks 1, võta kohe 3. Aga tegelikult sa ei vaja ju neid :D. Nii just oligi.

Hakkasime sõitma mööda rannikut Cancuni ja Tulum´i suunas. Lootsime, et sääraseid rannakohti, kus päikest võtta ja vees mõnuleda, tuleb meile ette veel. Kahjuks nii ei läinud. Ettejäävad rannikualad olid pigem kalurikülad, mitte ujumis-ja päevituskohad. Ostsime ettejäävast linnakesest süüa kaasa ja võtsime suuna juba tuttava Valladolidi poole.

Oli plaan uuesti magada tolles luksuscabanas Hacienda Sanchez´is. Kuigi me ei näinud hotellikompleksi ees ühtki masinat, väitis administraator, et kõik väikesed majakesed on täis. Me võisime saada toad suurde hotelli, vist 500peesot nägu. Meie plaan magada 15-kesi 5 inimese raha eest ei toiminud. Ju oli koht ikkagi liiga eksklusiivne ja meid, seljakottidega tegelasi, ei tahetud enam näha.

Sõitsime edasi Pistesse, samuti tuttavasse kämpasse Pyramid Inn´i. Mina lootsin saada sääsevõrguga võrkkiike. Üritasin seda oma inglise-hispaania segakeeles ka küsida, aga administraator jäi endale kindlaks, et neil midagi säärast küll ei ole. Lõpuks võtsime jälle toa 4 peale, 2 suure laia voodiga. Tuba oli ülipalav ja konditsioneer tegi külma õhku puhudes müra nagu suuremat sorti metallitehas. Mina otsustasin, kuna oli niigi üks viimastest Mehhikos veedetud öödest, et magan väljas puu all. Anne ühines minuga.

Õhtul tegi Ralf väga laheda meditatsiooni. Jäi kõlama mõte, et kui oled juba midagi otsustanud teha, siis anna endast seda tehes 100%. Vähem andes ei ole ei sina ega su tegu täielik.

Välja magama minnes kolisime Annega mitu korda edasi tagasi, otsides tasasemat ja paremat kohta. Kolimise käigus takerdusin tihedasse ämblikuvõrku, kujutledes, kuidas peopesasuurused ämblikud minust üle ronivad. See polnud väga lahe mõte ja läksime kiiresti vanasse kohta tagasi. Tegelikult oli see väga mugav, ühe suure kaheharulise ja kaitsva välimusega puu all. Magasin seal ühe paremini magatud öö.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s