6.11, pühapäev

Hommik algas asjade sissekolimise ja Ralfi meditatsiooniga. Ralf rääkis anekdoodi, mis selgelt väljendas iga inimese subjektiivset, st erinevat suhtumist välisesse sündmusesse.

Võtsime basseini ääres päikest ja pärast seda hakkasime sõitma Tulumi poole. Kuna tee peale jäi Coba püramiid, käisime ka seal. Seda peetakse Yukatani poolsaare kõige kõrgemaks püramiidiks. Oli kõrge küll. Sai ka otsa ronida. Mina millegipärast lõin põnnama ja ei läinud kõrgemale kui kolmandik. Astmed olid hästi ebatasased, konarlikud ja kitsad ja ega ma üldse ei ole väga kõrgustesse ronija. Pärast muidugi kahetsesin. Teiste elamused püramiidi otsast olid fantastilised. Hästi palav oli ka, temp 32C, ja kõik see päike paistis otse lagipähe.

Püramiidide ostukohtades saime aru, et olime jõudnud jälle turismitsooni. Punutud vööd, mida San Cristobalis müüdi 20$ tükk, maksid siin putkades 150$, hind siis ei tea mitmekümnekordne.

Tulumi randa sõit võttis aega päris pikalt, me muudkui ekslesime ja otsisime ärapöördekohta. Tundus vahepeal juba, et jõuame Playa de Carmenisse, mis on Tulumi ja Cancuni vahel asuv linnake. Aga lõpp hea, kõik hea, lõpuks märkasime üht pisikest teed, kust sisse sõitsime ja hakkasime ranna poole astuma.

Randa jõudsime täpselt päikese lahkumise ajaks. Oli küll soe ja mõnus, aga päevitamiseks liiga hilja. See tegevus jäi järgmiseks päevaks. Need, kes tahtsid, käisid ujumas, mina nautisin niisama ilma ja inimesi.

Söömas käisime kohalikus äsjaavatud baaris. Kalapraad maksis 100$ ja maitses nagu…kodus tehtud ülesoolatud kala. Ei mingit erilist maitse-elamust. Magusat seal ei pakutud, vabandades, et neil nii uus see koht. Läksime siis väikse grupiga edasi mööda randa, et kindlasti on veel mingeid baare ja sööks veidi kooki või jäätist.

Pikalt mööda randa edasi jalutades leidsimegi fantastilise koha „La vita e Bella“. Oli pime, kõikjal põles ohtralt küünlaid klaasanumates. Istekohtadeks olid suured tumedast puidust kiiktoolid. Nii baaris sees põrandana kui väljas olevate laudade all oli tuhkpeenike valge liiv, mis pimeduses tundus lumena. Väga super vaatepilt 🙂

Võtsime päevakoogi – pastel del dias´e. Kahjuks oli seda ainult 1. Palusime tuua ka 5 kahvlit, et me kõik seda maitsta saaksime. Kook oli väga mõnusa maitsega. Kindlasti aitas maitset võimendada see, et seda oli nii vähe. Võtsime mingit magustoitu veel 1 portsu. See oli veelgi väiksem, aga samuti hästi maitsev. Otsustasime, et siia tuleme järgmisel päeval hommikust sööma.

Olin eelmisel päeval tellinud Universumilt endale magamiskohale võrkkiige. Nagu juba arvata, see võimalus ootaski mind ees. Ja jälle ma ei kasutanud seda. Pean tõsiselt hakkama mõtlema selle üle, et mida ma siis õige vajan. Pole ju vaja pidevalt tellida mittevajalikku enda ellu.  Magasime rannal, seekord siis palmi all – palmid olid täitsa õigesse kohta sattunud. Öösel oli hästi külm tuul. Mul oli õnneks väga soe magamiskott, nii et külm ei hakanud. Osa rahvast kolis öösel majade lähedusse külma eest ära.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s