18. 04, kolmapäev Santillana de Mar – Comillas 25km

Hommikune ärkamine, rutiinsed tegevused nagu HE harjutused ja pakkimine. Siis hommikusöök vanamammi kaunilt kujundatud laua taga. Südamlik äraminek koos kallistustega. 3 km pärast meie ööbimiskohta jõuame Santillana de Mar´i.

See on hästi keskaegne linn, meie kui palverändurid sobime sinna imehästi.

Palju on turiste, kes meid põnevil silmil vaatavad, mõni ka küsib, kust ja kuidas. Tundub, et ka linnale me sobime, see otsustab meid mitte välja lasta. Teeme juba ei tea mitmendat ringi ja jõuame ikka ja jälle samadele tänavanurkadele. Naljatame omavahel, et oleme nagu kostümeeritud näitlejad, kes on palveränduriteks maskeeritud – ilmume kindla intervalli tagant erinevatele tänavanurkadele. Turistide hulgas on juba mõni tuttav nägu. Võib-olla kaotab nii mõnegi neist usu päris palveränduritesse 😀

Käime K ja AK soovil (ja minu nurinal – ime, et mind välja kannatati) kohalikus kirikus. Tajun ikka ainult süngust ja allasurumist. Tulevad mõtted, kuidas Kristuse valgus ja kirkus on võimulolijate poolt mähitud pimedusse. Silmitsen seinalasetsevat musta mässitud nunna kuju – tema alandlik olek tekitab ainult kaastunnet, ei muud. Tajun jõudu, mis võtab palju ja annab vastu vähe. Lähen välja värske õhu kätte.

Peale üle tunni tiirutamist saame linnast lõpuks välja. Rada on ilus, möödume mitmest väikesest külast. Lõunaaeg hakkab kätte jõudma ja otsime kohta, kus pikniku pidada. Vihmahoogude vahel paistab täna ka päike. Möödume ühest hobusekarjast.

Märkan ülisäravat hobust ülipika heleda lakaga. Sööb rohtu koos oma väikese varsaga. Kogu tema olemusest kiirgab niipalju väge ja vastupidavust, paindlikkust ja taiplikkust – tõeline alfa-emane.

Eemalt paistab vana kiriku torn. Sellele lähenedes näen jälle nagu nii mõnigi kord teel olles olen näinud meie eelmist rännakut sajandeid tagasi. 3 mustas keebis palverändurit astub hoogsa sammuga kiriku poole. Kirik juba paistab, aga tundub, et tee viib sealt suure kaarega mööda. Ristimegi selle kiriku „the church without way“. Tee sinna oli muidugi  täiesti olemas :). Lisaks teele on kiriku juures olemas ka suur laud ja pingid. Istume sinna ja laseme  toidul hea maitsta.

Siis muudkui käime ja käime, tundub, et tee ei lõpe mitte kunagi. Rada on ainult “up and down.” Kui Tallinna Pika jalg tõus korrutada 10-ga ja mööda seda kümneid kordi alla ja üles tõusta, saab sama tunde kätte :D.

Lõpuks, peale 7 tundi käimist jõuame ookeani juurde. Alberguesse saame 19.30, pool tundi enne albergue kinnipanekut. Oleme üliväsinud. Dušš, söök, magamaminek. Vaidleme homse päeva üle, kas võtta samapikk päevateekond kui täna või mitte. Lükkame otsustamise homseks edasi. Kuna päevikus ei ole sõnagagi alberguet kirjeldatud ja ka hilisem AK seletus ei käivita ühtki äratundmishetke, siis on seekord niiviisi.

2 responses to “18. 04, kolmapäev Santillana de Mar – Comillas 25km

  1. Ei ole veel Comillasesse jõudnud, kuid minu märkmete järgi on see albergue suhteliselt uus ja hea, kuid siiski väike. Ruumi on vaid 20 inimesele ja maksab 5 eur. Köögis on olemas mikrolaine ahi. Üheks plussiks on kuivati olemasolu… Kas tuleb midagi tuttavat ette? :))))

    • Mitte midagi ei tule tuttavat. Kuivati??? Enamuses polnud isegi pesumasinat, ei tea. AK rääkis midagi sisehoovist, tõesti ei mäleta, äkki mind ei olnud seal 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s