23. 04, esmaspäev Sebrayo – Gijon 30km

Hommikune rada algab mudas. Meie eile pestud ja kuivatatud puhtad saapad on kohe samasugused porikänkrad nagu eilse teekonna lõpul. Katsume käia kõrgemal – kalduolevatel kitsastel teeäärtel. Seal on vähem muda, aga need ääred on järsult kaldu. Nimetame sellist käimist kärbestamiseks – viltustel seintel käia suutvate kärbeste auks.

AK küsib, et kas me tõesti peamegi siin mudas käima. K vastab selle peale, et jah, mõnikord me peamegi mudas käima. Mina ei ole nõus, nagu ikka moodustame oma mõtetega opositsiooni. Ütlen, et me ei pea mudas käima. Mida rohkem me suudame äärtel käia, seda vähem on pori. Aga äärtel käimine nõuab tasakaalu ja harjutamist, see on raske. Saan aru, et need mõtted kehtivad mitte ainult raja kohta, vaid üldse elus. Mida loovam ebaharilikes situatsioonides oled, seda vähem pead poris rühkima.

Mul on seljas eilne must ja higine särk. Kuna niipalju sooja ei ole, et igal õhtul saaks pesu kuivatada, peseme riideid nii harva kui võimalik. Vahepeal tunnen, et haisen täiega, peaaegu nagu too mõned päevad tagasi rongis kohatud palverändur. Nagu sellest veel vähe oleks, saan tunnise intervalli tagant mobiilikõnesid firmalt, kes pakub luksuslikku Šveitsi pesu :D.

Ühel hetkel tõdeme, et oleme jälle ära kaotanud suundanäitavad kollased nooled. Tee vonkleb mööda mäenõlvu aina üles ja alla. Meie juures peatub üks auto ja selle juht ütleb, et oleme tulnud täiesti valesti. Tagasi minnes ja uuesti mäest üles ronides läbime pea 6km topelt. Enamus sellest on jälle kitserada ikka üles ja üles. Siis leiame suundanäitava kollase noole, aga see on vale nool. Ja näitab meie jaoks vale suunda. Siit läheb läbi mitu erinevat caminot ja nooli on rohkem kui vaja.

Majadel on uste küljes rippuvad kotid ja kotikesed, kuhu pannakse varahommikul värske sai. Ohh, tahaks säärast teenust Eestisse ka 🙂

Teel on hästi palju muda ja kive. Väike mägiojake, kust ulatuvad õnneks kivid välja. Nende peal hüpeldes siis üritamegi edasi liikuda. Ilm lollitab meid ka. Nagu üritan oma märgi sokke seljakoti peal kuivatada, nii hakkab sadama. Panen sokid kotti, tuleb päike välja. Kui võtame joped ära, sest päikesega on palav, läheb päike pilve taha ja puhuma hakkab tugev ja külm tuul. Nii me teekond koosnebki suures osas peatumis-ja riietumispausidest.

Veel veidi ekslemist, teejoomine väikses ettejäävas külakeses ning viimane mäenõlv.

Oleme kohal Gijoni eeslinnas Ponticas. Võtame sealses noortehostelis toa 3€ eest. Saame meile 3-le 6-kohalise kämpingumajakese. Dušširuumid asuvad eemal õuemajakeses, õnneks on seal piisavalt sooja vett. Kämpingus on ka töötav elektriradikas – hiphiphurraaa!! Saan pesta ja kuivatada oma riideid, sh haisvat särki.

Õhtust lähme sööma kohalikku restorani koos Ulrikega. Äkki me ei näegi teda rohkem, sest plaanime võtta Gijonis ühe puhkepäeva. Tema läheb homme edasi. Õhtusöögiks võtame suure hunniku toorsalatit ja hirmsuure tortilla 4 peale. Maitseb hästi. Magan üle tüki aja ülemisel naril – tundub, et seal on rohkem õhku. Asjad vedelevad alumisel naril, nii hea on laiutada.

2 responses to “23. 04, esmaspäev Sebrayo – Gijon 30km

  1. …ja mingi hetk jõuadki järelduseni, et üleval magamine on palju parem, kui all… On rohkem õhku, saab sirge seljaga istuda ja mediteerida 🙂 saab tekitada mõnusa pesa! 🙂

    • See on nii ja naa. Kui on vähe ruumi, ei ole kusagil niisama istuda. Tahad midagi alt võtta, pead teisi paluma või ise nagu orav pidevalt üles-alla ronima. Kõige parem on, kui on mõlemad – algul oled all, seal on ka asjad, magama ronid üles 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s