25. 04, kolmapäev Gijon – Aviles 26km

Alustame pansionis kell 9. Linnast välja saamiseks kulub jälle tubli tükk aega. Hommikul sajab kuni kella 12-ni, siis paistab jälle päike. Paistab, et Rene lahkumisega caminolt hakkame saama ka päiksepaistelisi ilmu. Rene on Hollandist pärit mees, kes räägib väga hästi inglise keelt ja joob igal õhtul ära suurema koguse veini. Tema pidi käima ainult Gijonini ja siis koju tagasi pöörduma. Rene teadis ja kuulutas kõikjal, et sajab veel nädalaid – see on ka tema kojumineku üks põhjuseid.

Saabuvadki käsikäes päike ja soe suvetuul – oleme oma rännakuga jõudnud suvesse. Teel läbi suurte eukalüptisalude leiame raja äärest hiigelsuuri üliküpseid metsmaasikaid.

AK kukub tee sisekurvis. Kurv on hästi järsk ja tee kaldus äärtega. Sinna kallakule ta maha veerebki. Upitame teda püsti, ise hirmul, et jääme kõik auto alla – autod sõidavad siin suht kiiresti. Õnneks lõpeb kõik suhteliselt hästi – AK-l on põlved küll marraskil, aga midagi ei ole välja väänatud. Väike sidumisprotseduur ja vantsime kõik edasi. Või mis meil muud üle jääbki. Võtame sellest õppust, et sisekurvides enam ei käi, läheme teisele poole teed.

Tee äärtes on suured eukalüptiokstest hakkepuiduhunnikud. Kuna päike paistab tugevalt, on nende ümber ka selgelttuntav lõhn. Talvel panen eukalüptiõli aroomilampi, sulen silmad….ja olengi jälle Teel 🙂

Külades on hästi lahedad aidad, jalgadel nagu mingid nõiamajakesed. Mõnikord kuivatatakse seal ka maisi.

Täna suudame jälle täiesti vales suunas minna. Ja meid tõesti hoitakse – täiesti inimtühjas kohas tuleb auto. Selle juht teab täpselt, kuhu me minema peame ja joonistab meile teetolmu sisse kaardi. Selle järgi minnes leiame uuesti üles oma kollased nooled. Linna sisseminek võtab omajagu aega. Linna piiril on silt: Albergue 2km. See on seal tõenäoliselt ainult innustuseks. Üldse on Hispaania kaugused väga suvalised, tavaliselt öeldakse 5km nii 2 kui 10 km kohta.

Mul on jalad käimisest väga imelikud. Käia ja lamada on väga ok, aga paigal seista ei saa, see on nii ebamugav, et siis trambin ja tantsin. Oleme just seisnud valgusfoori taga ja see seismine oli tõeline piin. Ees ootab uus valgusfoor, ja veel rohelise tulega. Innustan oma sõpru, et katsugu nemad ka kabedamalt käia ja nii me kolmekesi üle tee tormamegi. Nagu peata kanakari 🙂 See me olemegi, selgub teisel pool teed. Meid peatab mammi, kes küsib, kas me otsime albergut ja näitab siis just sinna, kust me tormama hakkasime. K ja AK jõuavad järeldusele, et enne alberguet ei tohi mina ees käia. Albergue lähedalolek vallandavat minus erilise energiahoo, mistõttu me nagunii majast mööda põrutame. Võib-olla on neil mõnikord ka õigus :).

Albergues võtab meid vastu kummaline vanamees, kes nõuab, et mõni meist, aga parem kui me kõik oleksime Mariad. Lisaks tuleb välja, et ta on mingi camino-ürituse president ja paneb meile credencial´i 2 templit. WC ja dušširuumid on maja teisel korrusel läbi väikse siseõue. Minnes sinna, tuleb papi mulle hirmsa seletamisega järgi ja nõuab jälle mingit Mariat. Apppi, ma tahan vähemalt vetsus rahu saada. Õnneks ta päris kabiini ei murra. Saan aru küll, et tegu on vana ja tõenäoliselt veitsa dementse papiga, aga häirib see ikka.

Olen tänasest kõmpimisest ja sündmustest suht väsinud, seega ei ole eriti aldis ka juttu ajama. Vana tuttav Ulrike on väga rõõmus meid jälle nähes ja tahab kohe suhelda. Ma tegelt ei saa üldse aru, kuidas on võimalik igal õhtul peale väsitavat rännakut veel nii palju suhelda ja lobiseda, enamasti ka lihtsalt tühjast-tähjast. Ütlen ka talle, et olen liiga väsinud ja ei suuda rääkida. Ta jääb suht nukraks, aga ma tõesti ei jõua ega taha. Mul on ka enamasti ükskõik, mida minust arvatakse, ja ma ei pinguta väga, et inimestele meeldida. Äkki peaks seda rohkem tegema – mitte enda pärast, aga et teistel oleks parem. Olen mõelnud selle üle, et ma ei ole väga empaatiline, ma peaks siin midagi muutma. Aga teen seda homme, täna ei jõua 🙂

Õhtusöögiks on tuunikala koos kartulipudruga, hunnik salatit ja magustoiduks apelsini-banaani-jogurti üllitis. Väga hää on. Õnneks on vooditel suured ja paksud tekid, vähemalt külm ei ole. Heidan hästi vara magama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s