29. 04, pühapäev La Caridad – Ribadeo 35? km

Ärkan ja nendin, et öösel on mind söönud mingi putukas. Mu parem kulm ja pool nägu selle all on täiesti paistes. Huvitav, lutikate plekke kusagil ei märganud, tont teab, mis elukas see oli. AK-l on sama jama, ainult et jalal pahkluu kohal. Ta jalg on paistes ja liikuda on valus. Ometi peame hakkama minema ja teekondki ei ole täna kõige lühem, K raamatu põhjal terendab ees 28km.

Hommik on kuidagi nii masendav, et ma ei tee oma igahommikusi HE harjutusigi. See on midagi uut. Aga absoluutselt energiat ei ole, vahepeal on tunne, et pilt läheb tasku. Lisaks on kogu aeg pissihäda. Käin teel olles igas võimalikus ja võimatus kohas kükitamas, ja ikkagi on pükse üles saades tunne, et kohe on uuesti vaja. Ühel hetkel ei viitsi enam sellele mõelda, alistun tollele tundele. Kui lasen püksid täis, siis lasen, so what, mul teine paar pükse ka kotis. Sellest mõttest hakkab nagu kergem. Või ei hakka ka, lihtsalt üleni väga sant on olla.

Päev ise on ilus, ei saja. Teeme oma rajas sisse väikse põike, et nautida kohalikku ookeanivaadet. Imetleme sealseid kaljusügavikke ja lainete müha. Mul on tunne, nagu oleks seda paika kunagi kasutatud kas ohverdus- või pühitsuspaigana. Äärmiselt kõrged kaljurahnud, all keerlemas sügavsinised veemassid. Kogu õhkkond on hästi eriline. Naudin ja ahmin selle paiga energiat endasse.

Ühel hetkel kohtume oma teel kummalise seltskonnaga. Umbes 20 inimest, enamus tundub olevat pensionieelsed papid, riietatud neoonkollastesse helkurvestidesse, seljas väikesed seljakotid, mille küljes kammkarbid. Omavahel suheldes kaigub tänav nende hõigetest ja jutumürast. Prrrrr! Teeme väikse peatuse ja laseme nad endast mööda minna, minnes ise teisele teerajale. Eemalt vaadates näevad nad välja nagu ülekasvanud lasteaiarühm. Mõne aja pärast märkame parkimisplatsil suuremat sorti bussi, mille küljel selgest kirjas „Angel“. Ristime tolle vanameestejõugu pauguga inglirühmaks. Kuna me ju tihti ära eksime, ja inglid meil pidevalt silma peal peavad hoidma, siis pühapäevase päeva puhul on nad ekstra tulnud suurema seltskonnaga ja bussiga. Nagu hiljem selgub, me ei eksinud 🙂

Tee viib läbi ühest suuremast linnast Tapia de Casariego´st. Loodame saada sealt oma igapäevast crossaint´i, aga ei midagi. On pühapäev ja enamus kohti on kas kinni või pakuvad ainult jooke.

Kuna linnas süüa ei saa, otsime endale koha ühe mõnusa vana kabeli juures. Sööme, joome ja naudime päikest. Ära minnes ei ole meil korraga aimugi, kus me oleme ja kuhu suunas peaksime minema. Peatame meiega ühes suunas sõitva auto. Keskealine mees räägib hispaania, prantsuse ja saksa keelt. Meie pakume suhtlust inglise, vene või eesti keeles. Kuna meil on kaasas saksakeelne camino-raamat, räägib mees meiega saksa keelt. Nu ei ole ju loogiline, et kannad kaasas saksakeelset raamatut, millest midagi aru ei saa. Aga kes on teile lubanud, et loogika kehtib meie 3 juures? Midagi me siiski aru saame, ja see midagi on väga kummaline. Me peaksime olema üleval ranniku ääres, aga oleme sattunud kuidagi 15km sisemaale. Kuidas, millal, mil kombel? Me pole käinudki nii palju. Jalutasime läbi linna, nautisime piknikku….ja palun väga, lennutiivul on läbitud 15km. Nendime, et selle taga on toosama helkurvestidega inglirühm. Ja meie rännak oli kvantrännak. Inglitel pole ju mingit raskust kedagi ülehelikiirusel punktist A punkti B paigutada 🙂

Oma õigele rajale me tagasi ei saagi. Läbime tundmatuid kohti nimedega Brul ja Tol. Suund on Ribadeo linna suunas. Vaatamata minu silmapaistetusele ja AK jalavalule suudame endiselt teha nalja: „Seal ongi teie sanatoorium Tervis“, tsiteerides filmi „Mehed ei nuta.“

Enne Ribadeo´d peame ületama hiigelpika silla, 600m. Sild on lai, aga jalakäijate osa on imekitsuke. Proovi sellisel käia oma suure seljakotiga, ja lasta mõni jalgrattaga veel endast mööda. Jõepoolsele sillapiirdele ei taha toetuda, seega üritan ennast võimalikult õhukeseks teha ja surun seljakoti vastu sillabetooni. AK tuleb üle silla, näost täiesti roheline. Ta jalg on tõsiselt valus ja iga samm eneseületamine.

Albergue on kohe silla kõrval. Aga „zakon podlosti“ järgi, kui on raske, läheb veel raskemaks – see on täis. Veidi enne meid on tulnud kamp jalgrattureid  ja neistki mõni magab põrandal. Vana tuttav sakslane Hans on meile abiks uut ööbimiskohta otsimas. Tänu talle saame teada mõnede hostelite asukohad ja hakkame sinnapoole suunduma.

Loomulikult eksime linnas ära, tundub, et täna on eksimiste päev. Aga inglid on ikka meiega, õigupoolest, nagu tavaliselt, saadavad nad meile abiks mõne sureliku. Noor naine koos väikse lapsega juhatab meile hosteli asukoha. Aga me ei suuda seda leida. Imelikul kombel juhatavad ka teised inimesed meid täiesti eri suundades, nii me seal tänaval käime ühest ristmikust teise ja siis jälle vastassuunas tagasi. Ühel heal hetkel märkab too naine meid uuesti ja võttes meid sappa, nagu väikseid lapsi, viib otse hosteli ukse alla. Tänud talle 🙂

Vana papi koos oma tütrega peab hostelit, mille ta on tõenäoliselt enda korterist ümber ehitanud. Või vähemalt nii tundub meile. Saame 2 eraldi tuba, K ja AK ühe ja mina teise, hirmlaia voodi ja suitsuhaisuse toaõhuga. AK jääb oma jalga ravima, meie K-ga suundume pitsajahile. Tellime kõige suurema võimaliku pitsa, family pizza vegetalis´e. Mu silm on ikka paistes ja punane, ümber selle on Aloe Vera kreemist valge rant ja üldse paistame me oma peregrinoriietes ülejäänud rahva seast (kes on pühapäevaselt riietatud paarid või perekonnad) välja nagu kaltsakad.

Hotellitoas pistame pitsa nahka. Naudin oma toas üksinduse vaikust, ravin kummelikompressiga silma ja saadan sõnumeid. Katsun õhku sigaretihaisust puhtamaks saada, aga see ei õnnestu. Poen siis teki ja linade alla, linad jälle, milline luksus. Jään kiiresti magama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s